Hierro (hispaania k. El Hierro (raud), kohalike seas tuntud, kui La Isla Chiquita (Väike saar) ja ka Isla del Meridiano on Kanaari saarestiku kõige läänepoolseim saar. 2019 a. seisuga elab saarel 10968 elanikku. Oma 278 km² pindalal peidab saar mitmekesist loodust ja romantilist metsikust, mis on jäänud turismist suuresti puutumata ja on säilitanud oma „maailma ääre“ õhkkonna. Seda on kinnitanud ka aastal 150 eKr kreeka astronoom Ptolemaios, kes selle saare läänepoolseima tipu maailma lõpuks kuulutas. Veel enne suuri maadeavastusi peeti seda saart maailma viimaseks punktiks, millest edasi arvati peituvat vaid Kreeka mütoloogias mainitud müstiline San Borondón. 1634 a. tõmmati läbi selle punkti null-meridiaan, mis 1884 a. nihutati Greenwitchi..
Maastik on saarel väga vahelduv – tasastest pinnavormidest kuni pilvedeni ulatuvate mägedeni (kõrgem tipp Pico de Malpaso 1501m.), koos El Golfo laugja oruga, mis tekkis umbes 50 000 a. tagasi tugeva maavärina tagajärjel, mille tulemusena põhjapoolne kolmandik saarest lahti murdus ja ookeani põhja vajus.
El Hierro kliima on valdavalt kuiv. Kanaari ja Golfi hoovus toob aga sinna jahedaid õhumasse, mis erinevatel kõrgustel loob niiske ja poolniiske kliima, mõjutades sellega taimeliikide küllust. Saare taimestikus ei ole puudust agaavidest, palmidest, kaktustest ega kanaari mändidest ja kadakatest.
Selle 500 vulkaanitipuga saare viimane vulkaanipurse toimus 200 aastat tagasi. Oktoobris 2011 purskas tema lõunatipust 5 km kaugusel veealune vulkaan, mis lühikest aega ulatus ka üle merepinna.
Nagu öeldakse, et „oma silm on kuningas“, siis oleme kokku pannud El Hierro avastamiseks järgmise teekonna:
Puerto de la Estaca sadamast suundume üle mägede ja läbi El Hierro pealinna Valverde põhja poole ning peatume saare kõige ilusama vaatega kaljul Mirador de la Peña, et nautida unustamatut vaadet El Golfo lahele. Seejärel laskume saare põhjapoolsesse ossa Las Puntas, kus asub „Guinessi rekordite raamatus“ ära märgitud maailma väikseim hotell. Oma tegevust alustas see 1884 a. sadamahoonena enne, kui temast hotell ehitati. Edasi liigume El Hierro vanimasse külla Casas de Guinea, mis on 15. saj. pärit Normandia asundus, millega tutvumiseks teeme peatuse. Umbes 45 min sõidu kaugusel asub Faro de Orchilla, mille kõrvalt stardime väikesele jalgsimatkale (~2,8 km), et ära käia (endisel) null-meridiaanil. Kadakas e. kohalikus keeles sabina kuulub ka El Hierro taimestiku hulka, mida kasvab enamasti saare loode osas ja El Sabinar on kindlasti koht, kuhu oleme plaaninud minna. Meie El Hierro avastamise ringreisi kõrgeimaks punktiks on Pico de Malpaso (1501m), mille järel laskume saare lõunapoolseimasse ja päikeselisemasse kohta La Restinga. Selles väikeses kala- ja jahisadamas teeme pikema peatuse hiliseks lõuna või varaseks õhtusöögiks (sõltub ringreisi ajagraafikust). Peale lõuna/õhtusööki liigume tagasi Puerto de la Estaca sadamasse, tehes soovi korral peatusi teeäärsetes külades ja poodides, kus on võimalik osta kohalikku veini, juustu ja muud toredat.
