La Gomera saar on läbimõõdult umbes 22 kilomeetrit, pindalalt 378 km2 ja kõrgeim tipp, Alto de Garajonay 1487 meetrit üle ookeani pinna. Elanike arv 21 136 (2018 a. seisuga).
La Gomera on väga ilus ja eripärane oma UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loorberimetsaga Garajonay rahvuspargis (katab saarest tervelt kümnendiku) ning Silbo (guantšide toonase mobiiltelefoni asendaja) ehk vilekeelega, mis samuti UNESCO poolt kaitstud. La Gomeral on Kanaari saarte kõige massiivsemad loorberimetsad. See autentselt ürgne metsatüüp, mis 20 miljonit aastat tagasi kattis kogu Euroopa lõunaosa, kadus planeedilt kvaternaari ajastu jäätumiste tagajärjel peaagu täielikult. Kaunid vaated ja imeline unikaalne loodus on kohati lausa hingetuks võttev. Pole ime, et kuulus maadeavastaja Kolumbus La Gomeral pikemalt peatus, enne kui Ameerikat avastama purjetas ja ei ole ka harv juhus, kui Angela Merkel aeg-ajalt poliitilise „lehmakauplemise“ eest sinna rahu ja vaikust nautima tuleb.
Peame tõdema, et igal paigal on mitu nägu – mida näevad turistid mõnetunnise ringreisi jooksul ja mis avaneb matkasellidele saarega põhjalikumalt tutvudes.
Meie poolt pakutav kava La Gomera saare avastamiseks:
Meie saaretuur stardib sadamast, mis asub San Sebastián de La Gomera südames ja on La Gomera pealinn. Siin peatus pikemalt ka Kolumbus, enne retke uude maailma 1492 a., jättes maha hulgaliselt mälestisi. Käime ära Valle Gran Rey-s (suure kuninga org) ning Arure külas, mis oli enne saare vallutamist saare keskus ja kus asub tänapäeval paljudele reisisellidele tuntud Ave Nahkuri külalismaja. Teel olles peatume Drago de Agalán juures, mis on La Gomera ainuke 150 a. draakonipuu ja Garajonay rahvuspargis. Peale Valle Gran Rey külastust suundume saare põhjapoolsesse ossa Vallehermoso piirkonda, kus teeme söögipausi, kohalike silbo – keelsete teenendajatega ja naudime vaadet Tenerifele ja Teide vulkaanile. Peale lõuna/õhtusööki liigume tagasi Puerto de La Gomera sadamasse, tehes soovi korral peatusi teeäärsetes külades ja kauplustes.
