Lanzarote on kindlasti üks kõige omapärasemaid ja huvitavamaid Kanaari saari. Saar asub Aafrika rannikust 125 km kaugusel ning on suuruselt Kanaari saarte seas neljas. Ehk siis väga suur ta ei ole, jäädes suuruselt alla isegi näiteks Hiiumaale. Ka rahvaarv ei ole väga suur – ligikaudu 152 000 elanikku, kellest enamus neist elavad pealinnas Arrecifes.
Lanzarote on tuntud ka vulkaanisaare nime all ning seda täiesti põhjusega. Saarel on umbes 300 vulkaani ja tulemäge ning Timanfaya rahvuspargis on mõnekümne sentimeetri sügavusel maa sees temperatuur ikka veel ligi 300 °C. Viimati oli saar vulkaaniliselt aktiivne 250 aastat tagasi, kui vulkaanipursked kestsid ligi 6 aastat järjest. Vulkaan hävitas mitmed külad ja põllumaad ning paljud inimesed evakueerusid tookord saarelt lõplikult. Selle tegevuse tagajärjel muutus saare lõunaosa täielikult. Lanzarotel olles vahepeal isegi tunne, nagu oleks sattunud teisele planeedile, sest ümberringi on näha ainult erinevaid vulkaanilisi kivimeid ja moodustisi. Suured mustad liivaväljad, mustjas-punakad kivimid ja napp taimestik ei kõla just kõige ahvatlevamalt, kuid on kindlasti miski, mida oma silmaga näha tasub. Kui saare lõunaosas on tunne, nagu viibiks Marsil, siis saare põhjaosas on ümbruskond juba natuke rohelisem.
Ilm on saarel aastaringselt soe – talvel on sooja umbes 20 kraadi ja suvel 25 kraadi ning vihma ei saja seal peaaegu üldse. Vihmaseid päevi tuleb enamasti ette talvel, kuid sedagi väga vähe – ligikaudu 15 päeval aastas. Seega on ilm pidevalt ilus ja kuiv.
Saar on mõnus koht lastega peredele ning inimestele, kellele meeldib rannas peesitada. Vulkaanide tõttu ei maksa oodata, et saar on täis mõnusaid kuldse liivaga randu, kuid just selliseid randu on ja suisa mitu. Paljud rannad on hästi rahuliku veega ning sügavaks läheb väga tasapisi – täpselt sobiv väikelastele, kes niisama vees sulistada tahavad. Kuldsed rannad on näiteks Playa Francesa, Playa de Papagayo, Playa Famingo ja Playa Blanca. Viimane on ka üks kuulsamaid kuurorteid perepuhkuse veetmiseks. Saarel on ka mitmeid teema- ja veeparke, kuhu lastega kindlasti minna soovitame. Lanzarote ahvatleb ka rattureid ja veespordiharrastajaid. Saar on mõnus koht surfajate, lohesurfarite ja sukeldujate jaoks.
Lanzarote üheks omapäraks on kindlasti kohalikud veinid. Maapind ei ole saarel väga viljakas, kuid kohalikud on sellele vaatamata leidnud viisi, kuidas loodus enda kasuks pöörata. Peamiseks veinipiirkonnaks on La Geria org, mis on ka looduskaitse all. Üheks vanimaks veinitehaseks on El Grifo, kus hakati veini tootma aastal 1775. Kõik seal toodetud veinid on valminud käsitööna ning siiani kasutatakse samu vanu tööriistu. Kohalikud kutsuvad seda istandust kui ”El Viñedo de lo Imposible” ehk siis ”võimatu veiniaed”. Saarel on oma õllepruulikoda NAO, kus toodetakse kohalikku õlut, viiakse huvilistele läbi erinevaid tuure ja pakutakse kohalikke suupisteid.
Lanzarote tunnuseks on madalad valged majad. Maapiirkondades asuvad majad võivad olla kuni kahekorruselised ning ainult sama värvi aknaraamidega. Pealinnas leidub ka kõrgemaid maju, kuid needki on suhteliselt madalad – ainult nelja- või viiekorruselised. Saare kõrgeim hoone on Gran Hotel, mis jõuti püsti panna enne, kui ehituskeeld kehtima hakkas. Seega on saarel olevad majad väga lihtsad ja minimalistlikud.
KUIDAS SAARELE SAADA?
Lanzarotele saab lennata Eestist või teistest riikidest (isegi teistelt Kanaari saartelt) lennukiga, samuti saab saarele laevaga.
