- Delfiini- ja vaalavaatlus
La Gomerat ümbritsev ookean on tulvil erinevaid loomi, kalu ja mereelukaid. Paadiga merele minnes näeb erinevat liiki delfiine ja vaalu. Paljud delfiiniliigid on väga mänguhimulised ning tulevad paatide juurde ujuma ja mängima. Ka vaalad on liikumishuvilised tegelased ja ujuvad enamasti päris lähedalt mööda. Ranniku ääres on hea snorgeldamas käia, et vees ujuvaid kalu ja muid loomi oma silmaga lähedamalt näha.
- Matkamine
La Gomeral on üle 600 km matkaradasid, mis kulgevad läbi metsade, üle mägede ja kuristike. Rajad on erineva raskusastmega, seega sobiva raja leiab endale igaüks. Radade suur arvukus tuleneb saare ainulaadsest pinnamoest, mis muudab teede ehitamise keeruliseks - seetõttu pidid ka põliselanikud paljudesse kohtadesse matkama. Kõige ilusam matk on La Gomera kõrgeimasse kohta - Alto Garajonay mäetippu (1487 m).
- Mirador de Abrante
Mirador de Abrante on restoran ja vaateplatvorm, kust avanevad suurepärased vaated ookeanile ja La Gomera loodusele. Vaateplatvorm on klaasist ja asub 625 m kõrgusel merepinnast. Restoranis saab nautida kohalikke Kanaari saarte roogasid ja erinevaid tapaseid.
- La Gomera vilekeel
La Gomera vilekeel silbo on olnud kasutusel juba ammustest aegadest alates. Maastiku tõttu oli külade vahel raske kiiresti liikuda ning vilekeelt kasutati üle sügavate orgude suhtlemiseks ja avaliku teabe jagamiseks. Vilistamine kajab üle orgude ja seda on kuulda isegi 5 km kaugusele. Tänapäeval silbot tänu telefonidele eriti ei kasutata, kuid traditsiooni hoitakse elus ja keelt õpetatakse isegi koolis.
- Garajonay rahvuspark
See omapärane ja iidne mets on üks viimaseid omataolisi. Garajonay loorberimets on lähistroopiline ja niiske mets, kus on allikaid, ojasid ja elab umbes 2000 taime- ja loomaliiki. Park hõlmab kolmandiku saarest ja on suurepärane koht loodushuviliste jaoks. Matkajad saavad seigelda 1477 meetri kõrgusel saare kõrgeimal tipul ja nautida hämmastavaid vaateid ülejäänud saarele. Mets on saanud nime müüdi „Gara ja Jonay“ järgi. See on Kanaari versioon Romeo & Julia loost - La Gomeralt pärit Gara ja Tenerifelt pärit Jonay põgenesid saare kõrgeimasse punkti, kuid lugu lõppes traagiliselt – nad hüppasid sealt alla ja surid koos. Pargi kohta lisateabe saamiseks külastage kindlasti Juego de Bolase külastuskeskust.
- Rannamõnude nautimine
La Gomera rannajoon on 90 km pikk ja seal on palju erinevaid randu – saarelt leiab musta vulkaanilise liivaga liivarandu, teistest eraldiolevaid naturistide randu ning väikseid lahesoppe. Kõige populaarsemad rannad on ilmselt Valle Gran Reys, mis asub saare lääneosas. Nendes liivarandades on hea ujuda, päikest võtta ning päikeseloojangut nautida. Lastega peredele sobivad rannamõnude nautimiseks hästi San Sebastiani lähedal asuv Playa de Santiago ning saare lõunaosas asuv Playa del Medio, kuna sealsed veed on väga rahulikud ja sobivad lastele ujumiseks. Mõnusad rannad on veel Playa de Avalo, Playa de La Cueva ja Playa de San Sebastian.
- Roque de Agando
See sümboolne ja omapärane kaljumoodustis on La Gomera vaatamisväärsus, mida ei tohiks kindlasti vaatamata jätta. Kalju asub Garajonay rahvuspargis ja on märk saarel toimunud vulkaanilisest tegevusest. Vulkaanilise päritoluga magma tahkus ning moodustas selle suure, taeva poole kõrguva kivi. 1250 meetri kõrgusel seisvad rändurid saavad imetleda selle kivi suurejoonelisust ja ümbritsevat loodust.
- San Sebastiani linnake
La Gomera pealinnast San Sebastianist leiab arvukalt baare, restorane, poode ja suuri linnaväljakuid. Linnas on viibinud ka kuulus maadeavastaja Christoph Kolumbus, kes kasutas seda peatuspaigana enne oma reisi Ameerikasse. Külastada saab ka Casa Coloni tollimaja, kust Kolumbus läbi käis. Linnas on ka oma turg, San Sebastian Mercado Municipal. Linna õhustik on väga rahulik ja seal on palju parke, kus lastega pered peamiselt aega veedavad. Linnas, kohe sadama kõrval, on ka mõnus liivarand. Linnas on mõnus ringi jalutada ja avastada väikeseid poekesi, mis tänavate rägastikus peidus on.
- Kohalike veinide maitsmine
La Gomeralt leiab maitsvaid veine, millest 80% on toodetud Forastera viinamarjadest (valge vein). Tänu saare eraldatusele ajaloo vältel olid viinamarjapuud kaitstud Euroopat mõjutavate tingimuste eest, mille tulemusena on mõned taimed suisa üle 500 aasta vanad. Vulkaaniliste tingimuste ja järsu maastiku tõttu kasvatatakse viinapuid terrassidel, mis mööda mäenõlvu allapoole langevad. Seda tüüpi maastik muudab masinate kasutamise väga keeruliseks, seepärast valmistatakse kogu vein traditsioonide kohaselt ja käsitsi.
