LA GOMERA
La Gomera on seitsmest (suurimast) kanaarisaarest üks väiksemaid, kuid samas ka üks rohelisemaid saari. Saare pindala on 370 ruutkilomeetrit ning kõrgeim tipp on 1487m. Võrreldes Tenerifega on La Gomera hoopis teistsugune. La Gomera ei ole väga sobilik inimestele, kes soovivad rannas päikest võtta ja linnamelu nautida, vaid pigem sobib saar seiklejatele ja loodushuvilistele, kes soovivad end matkates proovile panna. Saar on oma kaljude ja rohelusega meeletult mitmekesine ning saare keskel asuv Garajonay rahvuspark kuulub ka Unesco maailmapärandi nimistusse. Saarel saab matkata nii kõrgetel mägedel koos mägikitsedega, kui ka paksudes vihmametsades loorberi – ja kanarbikupuude vahel. La Gomera matkarajad on väga hästi märgistatud ning eksimiseks väga võimalust ei ole. Kui aga üksinda minna ei soovi, saab matkata koos giidiga, kes vastavalt soovile kogu saarele tuuri peale teeb. La Gomera on tuntud ka läbi Christoph Kolumbuse, kes vahetult enne Ameerika retke seal peatus. Saare üks omapära on ka sealsete elanike kasutatav vilekeel Silbo. Vanasti kasutasid saare põlisasukad suhtlemiseks vilekeelt, et oma sõnumid kiirelt teise nõlva rahvale edastada. Tänapäeval on selleks loomulikult mobiiltelefonid, kuid ka vilekeelt hoitakse elavana ja õpetatakse koolides ning tehakse etteasteid turistidele. Saare mäenõlvadel võib peaaegu alati kohata ka mägikitsi, kes mööda kaljuservi ronivad ja kõrgust trotsivad. Kohalike kitsede piimast tehakse ka juustu, mis kindlasti proovimist tasub. See on väga kvaliteetne ja maitsev ning on isegi maailmsel tasemel tunnustust saanud. Saare suurimateks linnadeks on San Sebastian ning Valle Gran Rey, mis mõlemad jätavad väga sümpaatse mulje ja võtavad kõik külalised soojalt vastu.
Saarel liikumiseks on soovitatav rentida auto, kuna jalgsi saart läbi ei kõnni. Autoga on mõnus tervele saarele tiir peale teha ning kõik huvitavamad kohad läbi vaadata. Saarel toimib ka bussiliiklus, kuid bussid nii tihedalt alati ei liigu ja igale poole ei jõua. Võimalik on palgata ka giid, kes teid sadamast autoga peale võtab, et teid saarel ringi sõidutada ning matkale viia.
Mõnusatest restoranidest on meile silma jäänud baar-restoran Amparo, kus on Kanaaride vaieldamatult parim Barraquito (kanaaride kuulus mitmekihiline kohv) ning väga eestlaste sõbralik Cafeteria Gara, kust võib leida isegi Vana Tallinnat. Viimase kohviku seinu kaunistavad ka eestlasest kunstniku Ave Nahkuri maalid.
Saarele saamiseks on kaks võimalust – kas lennukiga või praamiga. Viimane variant on rohkem kasutusel, sest Tenerifelt La Gomerale viib lausa kaks laeva ja laevaliiklus on tihe. Tenerifelt Los Cristianosest saab La Gomerale Fred Olseni ja Naviera Armas praamidega.
